Nüüd mõni aeg tagasi sai valmis üks päris ambitsioonikas ning küllaltki palju aega nõudnud töö – nimelt kõlarite taastamine ja kogu terviku parendamine.
Kõlarid siis ise on Kliveri nimelised, mudeliga 150AC-009. Laiemalt olid needsamad tooted ka Korveti nimelise märgiga, pisut haruldasemad aga nimetati Kliveriks. 12″ bassielemendiga, 3ribaline kõlar, suhteliselt klassikalise tolleaegse disainiga(no kui vaadata maailma maastaabis laiemalt ringi, venelased ju kopeerisid kõike).

Lõpptulemus siis selline!
Algne seis oli kõlaritel iseenesest suhteliselt viisakas, võttes arvesse mida ma kõike näinud olen. Loomulikult oli siiski nurgad viga saanud ning materjali eripära(mahagoni spooniga kaetud saepuruplaat) tõttu tänu niiskusele ka erinevad tahud pisut õieli, mis siis oli vaja kokku tagasi saada.

Ma ei ole kindel, et tagaküljel nurkades olevad riputusaasad on tehasest juba küljes – ära need igaljuhul läksid!

Nagu ikka, ka lakk on lillepottide paigutusega kahjustada saanud :)

Esmapilgul ju nii hull polegi.
Kliendiga oli ka kokkulepe, et teeme põhjalikult – asi peab hea saama nii tegumoelt kui ka tarvidus oli üle vaadata ka kogu tehniline pool.
NSVL toodetel kippus elektrooniline pool nii võimenditel kui ka kõlarite igasugu kaitsmetega täistuubitud olevat – teoorias mõnes mõttes tore, kuid soundile see just hästi ei mõju ja ka sedakorda sai asutud tegelema “kasvaja” eemaldamisega kirurgilisel meetodil(ja nii see tõesti ka oli – jupp haaval).

Vasakul enne, paremal pärast. Eemaldatud on kaitsmeosa ja juhtmed on märksa korralikumate vastu vahetatud.
Töömahust veel niipalju, et välja arvatud põhi ja tagumine külg, on ülejäänud küljed kõik uue spooni saanud. Vana spoonikiht osutus taastamiseks liiga kulunuks ja õhukeseks, nii et head nahka ei oleks saanud.
Jõudes taas kokkupanekufaasi, sai igasugu augud täidetud neutraalse silikooniga täidetud, õhukindluse tagamiseks(igasugu praod jms kipub ebameeldiva sirina soundi sisse tooma); lisaks sai nii valjukatele kui pildil näha olevale terminalile tihend vahele pandud – samal eesmärgil.
Oluliselt sai juurde lisatud ka helineeldematerjali – äärmiselt vajalik moment asjajuures. Tänu sellele ka üleüldine sound on mahedam, ei ole enam kuminaid või veidraid kilisemisi.

Lõpptulemus siis selline – viks ja viisakas. Huvitava ning akustilisel vajaliku detailina sai lisatud alus, mis siis konstruktsiooniliselt viib kõlari 5-kraadise nurga alla eest tahapoole. Selle detaili abil on lavaline pilt kuulaja jaoks kõrgemal, avaram ning ka sound detailsem. Lisaks ka kena vaadata. Alusele saab alla panna ka piigid.


Kogu kupatus – kõlaritele sai juurde sobitud ka tõsine subwoofer(sellest aga edaspidi).

Natuke ka soundist üldisemalt. Peab ütlema, et heliliselt on need kõlarid peajagu kõrgemad kui muud senimaani kuulatud NSVL-i aegsed tooted. Nad on selleaegseid võimalusi arvesse võttes väga toredad tükid ja kindlasti pakuvad rõõmu pikka aega. :)
Võrrelduna kõigile teada-tuntud S90tega on pilt detailsem, sügavam, konkreetsem; bassiesitus on hoopis midagi muud kui S90l.